VEE LIIKUMINE NÄHTAVAL JA NÄHTAMATUL TASANDIL. KUIDAS TEMA ENERGIA MÕJU KAJASATUB LÄBI ELAVA LOODUSE.

Kindalasti suurem osa vett mis sajab vihmana alla aurustub atmosfääri tagasi. Osa pinnale jõudnud veest saavad toidetud, meie jõed,järved,mered jne.. Kuid osa vihma veest hakkab rajama teed endale maa sisemusse ja sealt ta uuristab endale maa sisemuses teed ja liigub järjest sügavamale põhjavete suunas. Osa sellestjõuab ka sinna. Kuid lisaks vee liikumisel maa pinnases tekivad maalused jõed, mis teatud pinna kõrgustikul võivad jõuda tagasi maapinnale ja suubuda tagasi suuremasse veekogusse jõkke,rappa jne. Kuid osa maaluseid jõgesi muutuvad väisematesks harudeks ja liiguvad sadu kilomeetreid mööda sisepinna kihtides edasi. Vahepeal ka kokku saades teiste selliste maa sisemuses voolavate vetega.
Kindlasti tavalised jõgesid, mis voolavad maapinnal ei saa nimetada veesoonteks. Vaid need voolavad veed, mis imenduvad maa pinda saame liigitada veesonteks ja suuremaid maa alusteks jõgedeks. Meie Eestimal väga palju suuri maa luseid kastrilisi jõgesi ei ole välja arvatud üks suurim ja pikim ala jääb Harjumaal Tuhala kanti! alt vee liikumine maa sisemuses,pinna kihtide vahel.
Rahvakeelde juurdunud mõisted „veesoon“ on siis tühimik mille on uuristanud pinna veed. Esialgu maa sissemussealt Vihma veenired, mis liiguvad maa sisemuses sügavamale imendudes on nende ühine vee liikumine väike. Kuid mida suuremaks muutub veehulk (mass), seda võimsamaks muutuvad praod, kus vesi edasi liigub, ühineb järgmiste vee niredega jne. Sellest moodustuvadki veesooned. Veesoone olemasolu maapinna kihtides tunneme ära kevadise lume sulamise aegu liigub ta kiiresti ära maa pragudesse. Seal muutub maapind kiiresti kuivemaks. Kindlasti võime ka suvel tunnetada hommikuse kastega, et teatud kohas maapinnal on niiskem ja rõskem energia mõjutust, eriti kehale. Lisaks vesi liikudes eritasapinnal maa sügavuses, võivad nende vee voolu suunad olla sama suuna liikumises, vahel jälle vastupidi. Üks suund on itta ja teine läände. Aga ikkagi ristuvad nad erinevatel kõrgustel aga sellega nad moodustavad veesoone ristumise alad"rahva keeli nimetatakse neid „veesoonte ristideks“ sellistesse aladesse meie esivanemad rajasid oma kaevud. Need kaevud ei asunud ritumise peal aga nede kahe tsooni vahel või kõrval. alt Vee liikumine maa sisemuses tekitab hõõrdumise.
Maa alustes tsoonides on vee H2O molekulid pidevas liikumises. Lihtsamalt öeldes hapnik tõmbab ligi elektrone, mille aatomituuma juures tekib miinus laeng. Vesinikaatomi juures tekib positiivne laeng. Plussi ja miinuse ühinemisel tekib uus energia, mida nimetatakse staatiliseks energiaks. Eriti intensiivistub see, kui talle lisandub hõõrdetegur. Hõõrdumine tekib vee liikumisel erinevate pinnavormide vahel (kivimite, savi pindade, liivade vahel jne..). Mida suurem on veehulk selles liikumises, seda suuremat mõju ta oma energiga annab maapinnale ja sealt edasi juba mõjutab ümbrust. Mõjutades siis nii elavaid (inimest, loomi, erinevaid puid ja põõsaid kui ka elutuid (maju, ehitisi, teid, põlde jne..). Kindlasti ka vesi muudab oma liikumise suunda,siis muutuvad ka looduses selles kohas taimestik ja rändavad loomad ( NT;sipelgad oma pesadega ära). Loodus fauna muutub. Vee soon liigub läbi maja aluse pinna - Fehler bei der Generierung - Bitte Zugriffsrechte der Image-Ordner pruefen!
Selline hõõrdumise energia jõuab maapinnale elektromagnetlainena ehk staatilise elektrina. See energia maapinnal hakkab tekitanma pöörlemisi ja mida suurem maa seest tulev staatiline energia, seda võimsamaks muutuvad ta laengud ja seda suureamt ohtu ta kujtab teatud elusale olevusele-eelkõige inimesele,koduloomadele ja kõigile neile taimedele,mille on istutanud inimene. Looduses ise kasvama hakanud taimed, ei kasva selles energia väljas, sest nende teadvus ja veel meie jaoks teadmatul põhjustel, nad ei hakka selles kohaväljas kasvama. Väljaarvatud teatud taimeliigid, kes on kohaldanud oma eluselle energia mõjuga(pajupõõsad, üksikud sõjatammed,sarapuud jne...- Kindlasti ka osa metsloomi,putukad, linnud jne(sipelgad, toonekured, metskitsed jne..) armastavad sinna rajada oma pesa või viibida lühiajasel uinakul selles mõju alas.

Kus asukohtades ja kuidas ta otseselt inimest mõjutab saate lugeda alam domeenilt: Ohuallikad

ALLIKAD.Looduslikud veed, mis liiguvad võrreldes veesoontega tagasi maapinnale ja liikudes edasi suurematesse vee kogudesse. Kuid meie esivanemad juba teadsid sellest liikuvast vee eripärast. Kuidas ta emakese maa sisemuses lisa mineraalseid energiaid oma vee kastrilisse mällu kirjutanud ja seda maa peale tagasi jõudes,tahab pakkuda rõõmu kogu maapinna väljas elavale loodusele ja seal elutsevatele inimestele ja muule elavale. Aitähh sulle ema lätte allikas, et annad meile oma võlu väljakest maitsta ja tervndad me keha sisemised haavad! Allikas (teda ümbritsevas keskkonnas tamm ja roheline samblasti. Allikaks nimetatakse põhjavee looduslikku voolamist maapinnale. Kevadeti on allikaid kõige rohkem, suvel paljud allikad kuivuse tõttu jõuavad vähem maapinnale. Osad allikad on tegelikult allikarühmad, kus vesi voolab maapinnale mitmes või koguni mitmekümnes kohas. Peale nende allikate, mis avanevad maapinnale, leidub rohkesti allikaid veekogude põhjas - enamasti jõgedes, järvedes ja kõige harvem meres välja arvatud (Allikalaht Hiiumaal). Allikate tähtsus on mitmekesine. Allikad on andnud inimestele head ja puhast joogivett iidsetest aegadest ilma, et olnuks vaja kaevata kaeve. Seetõttu rajati külad, talud ja mõisad allikate juurde. Allikate suurim tähtsus seisneb selles, et nad annavad veevaestel perioodidel paljude jõgede ja järvede peamise veehulga.Mõnede nõlvade jalamil asuvate allikate vesi voolab välja surveta.
Teistes allikates voolab ja keeb põhjavesi maapinnale altpoolt tuleva vee surve mõjul. Niisugused allikad asuvad sageli lehtrikujulistes süvendites. Nende vee mahu hulk on alati suurem ja selle veel lisa hapniku molekul, mis teeb selle vee alati maitsvaks ja tihti on ta külma hoovuse energias. Allikad otselt mõjutavad kõige vähem inimese tervist. Sellised allikalised kohad annavad endast osaliselt juba märku hoone ehitamise juures. Kui allika ala jääb meie põhi elamu alla (voodi alla,loomalauda jne..) siis kasutada samu võtteid kui veesoonte mõju neutraliseerimisel. Sellised kaitse meetmed võtame kasutusele ainult siis kui voodi alasse jääb allika asukoht. (paneme lambanahad voodi alla). Muud kohad elamus ei vaja sellest mõjus neutraliseerimist. Kindlasti ei soovita maja ehitada allika energia mõju välja krundil. Allika vee liikumine võib muutuda. Kindlasti kontrollida kas krundil on mõni tühimik või veesoon kuhu allikas võib tulevikus sinna voolata. Kindlasti puuviljalisi puid, mustsõstra, tikri jne mitte sinna mõju alasse istutada. Kasvuhoonet mitte selesse mõjualasse mitte paigutada (allika alas maapind tugeva niiskuse energiaga seotud), Talvisel ajal see maapind külm sügavamalt ära, seal püsisitikute külmumise oht. Küsige ennem spetsilistidelt-geobioloogilidelt nõu ennem kui tegutsema hakkate. Kaevude rajamine allikate mõju aladesse on alati olnud hea ja selle vee energia näitajad on suuremalt osalt paremad tava veest. (eriti Tallinna ja Narva rahvas kes tarbivad vett lahtistest veekogudest)-Kuid on allikaid, mis asetsevad sellistes maapinna kihtides, kus asuvad suured väävli,raua,kaltsiidi jne energiate osakaal,mis inimese tervisele võib olla ohtlik eriti suurtes veekogustes tarbimisel.kodu tarbimises. Allika vett tuleks kontrollida ka laborites. Eriti tähtis on PH kontroll.normatiivid 7.2-7,8 juurde. Kindlasti väävli, raua jne rikkad allikad on ravi eesmärgil väga vajalikud.