ELEKTROMAGNETVÄLI on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Elektrivälja tugevus muutub koos voolutugevusega. Kui muidu lülitati elektriväljad välja, kui elektrilised masinad kinni pandi, siis nüüd – seoses sleep-mode süsteemidega, on elektriväljad pidevad majas. Elektriväli ei kao enne ära, kui lülitada välja tekitav aparaat vooluvõrgust välja. Kuid mõnikord võivad ka väljalülitatud masinad emiteerida nn lühiajalisi elektromagnetvälja purskeid, mis ei ole küll õnneks tugevad. Elektrivälja eest kaitsevad meid tihtipeale erinevad materjalid – elektrisüsteemide korpused, majaseinad ja ka inimese nahk. Inimene ei näe elektromagnetvälju, kuid on võimeline neid detekteerima. On täheldatud, et inimesed tunnetavad enda ümber nõrku elektrivälju. Tunnetused varieeruvad kõhedast tundest, ihukarvade püstitõusmisest, tundest, et keegi jälgib sind, peavalust ja raskest olekust kuni hallutsinatsioonideni – olenevalt elektromagnetvälja tugevusest. Tihtipeale ei ole elektromagnetvälja emiteerivad aparaadid, juhtmed nähtaval kohal, nii et inimene ei saa aru, kas tegemist on elektriväljaga või mitte. Kõige parem on sellel puhul kasutada elektromagnetvälja detektorit, mida kasutavad elektrikud, et teha kindlaks erinevate juhtmete ja väljade olemasolu.
Tehnilised näitajad elektri väljast.
Madalsageduslik vahelduv elektriväli (mV – millivolt) – seda kiirgavad voolujuhid, seadmed (elektripliidid, külmakapid, lambid, juhtmestik, elektriradiaatorid, pesumasinad, põrandaküte jms) ja aparaadid. Sellised objektid kiirgavad energiat kas radiaalselt(seadmest kõikides suundades) või paralleelselt kiirgusallikaga –näit seinas olevad elektrijuhtmed.Inimese keha toimib vahelduvas elektriväljas antennina, elektriväli sidustub keha elektriliste protsessidega. Seadme läheduses on väli tugevam ning väheneb seoses kauguse suurenemisega:
- Vahelduv magnetväli (nT - nanotesla) – vahelduvvooluga kaasneb alati magnetväli, mis levib ringikujuliselt voolujuhtme ümber (kaabel, juhe, seade vms). Selline väli tungib läbi ehitusmaterjalide,mis tõttu hoones võib tema põhjuseks olla ka väljaspool hoonet olev seade (näit kõrgepingeliin).Vahelduv magnetväli ei mõju otseselt tervisele, kuid ta võib ajendada haiguse ägenemist või haigushoo puhkemist. Ta pidurdab meie magamisprotsessi juhtiva hormooni melatoniini tekkimist
- Kõrgsageduslikud elektromagnetväljad, mikrolained – (nW/m2 –nanowatti ruutmeetrile) – mida kõrgem on voolu sagedus, seda rohkem on omavahel seotud elektri- ja magnetväli, ning nende eraldi mõõtmine muutub üha raskemaks. Sagedustel üle 20 kHz ei ole enam võimalik eristada elektri ja magnetvälja ja siis kasutatakse terminit elektromagnetväli. Selliseid välju tekitavad televisiooni- ja raadiosaatjad, telefonivõrgud, radarid, mobiiltelefonid jms. Ohtlikuks mikrolaine allikaks on mikrolaineahi, kuna siin esineb ikkagi teatud energialeke.
- Püsielektriväljad, staatiline elekter (V/m – volti meetrile). Vähese õhuniiskuse korral laaduvad kunstkiust materjalid, (ehitusmaterjalid, põrandakatted, riideesemed, kattematerjalid jms). Seistes elektrostaatiliselt laetud vaibal ja puudutades mingit eset (ukselinki)tekib läbi keha voolav alalisvool, mis tühjendab laengu, nähtus võib põhjustada šoki ja häirida südametegevust. Korteris tekkivad staatilised elektrilaengud muudavad looduslike väljade paiknemist ja tugevust põhjustades teatud juhtudel hirmutunnet ja stressi.
Nende kiirguste mõju inimese tervisele
Kui väljatugevus ületab inimese taluvuspiiri, hakkavad kiirgused tervist kahjustama. Elektrosmogi poolt tekitavate tervisehäirete hulka on arvatud ridamhaigusi, nagu:
- kroonilised haigused – psüühiline pinge, peavalud, unehäired, liigesehaigused, selgroo ja nimmepiirkonna valud, allergia, astma,viljatus.
- kestev väsimus, töövõime vähenemine, närvilisus, südame rütmihäired, kontsentratsiooni vähenemine, mõtte blokeerumine,tasakaalutus, juuste väljalangemine, vähktõbi
- põhjendamatu depressioon, kõrgendatud ärritatavus, hüsteeriahood, agressiivsus ja muud psüühilised häired
Säästu lambid, mida meile reklaamitakse ei olegi nii süütu kiirgusega, kui tehnilised andmed räägivad. Viimasel ajal on nendel teemadel väga palju räägitud. Minu teadmises on see lamp koguaeg küsimärke õhku jätnud(säästmine tähendab peame,millstki loobuma)antud juhul siis oma tervise arvelt. üheks näitajaks on tema valgusspekter,mis jääb hõõglambile valguse peegelduse sutes 35%-45%. Sellega rikume oma silmi ja tekivad silmadel surve,et saaksime läbi selle valguse oma tegemisi teostada. Teiseks neis lampides kasutatakse elavahõbeda metalle, mille peegeldav kiirgus mõjutab otseslt inimese aju eelkõige ja sealt juba kandub kehavälja.Elavhõbeda mürgisus oleneb suuresti sellest, mis kujul aine organismi siseneb. Metalliline vedel elavhõbe ei ole organismile nii ohtlik, kui seda on elavhõbeda aur, aga säästupirn põlebki tänu elavhõbeda aurule. Moodsad säästupirnid sisaldavad küll vaid umbes 5 milligrammi elavhõbedat, kuid esmaste mürgitusnähtude avaldumiseks piisab juba 0.4 milligrammist. Surmavaks koguseks loetakse 0.15 - 0.3 grammi. Päris mõtlemapanevad numbrid! Selle lambi peegeldav kiirgusmõju on inimesele kõige ohtlikum 0,5m-2,5m. Kindlasti võimendus tuleb kui ligidal raadio, televiisor, wifi ja arvuti. Töökohtades muud aparatuurid lisaks. selle lambi kiirgusmõju säilib veel kuni 2tundi.peale tema välja lülitamist. Eriti ohtlik,kui ta jääb magamistuppa öökapi peale. Veel ohtlikumad on lambid koos pirnidega, mis jäävad inimese pea kohale.. Lisa kiirgusallikas on raadio kella öökapil(tema kellraadio kaugus inimeset vähemalt 2m) Eriti tugevalt kannatavad säästulambui kiirgusest need inimesed, kes vett vähe tarbivad. Nende kehaväljad pidevalt lisakoormuse alla kannatavad, lisa jõupotensiaal läheb vähese vedeliku tiirlemise peale kehas. Keha ei jõua nende kiirgusmõjude vastu seista. Tekivad kehatursed, närvilisus, nägemine väheneb jne.... Kindlasti mõjutab lisaks krooniliste haiguste ägenemist ja üldist meeleolu muutust Joonis. Säästupirn, (impulss) toiteadapter, arvuti, plasmateler jms seadmed moonutavad majapidamise elektrivõrku kesksagedusliku müraga.
Saastelektriks (ing.k dirty electricity) loetakse elektrivõrgus ning elektriseadmetes liikuvat kesksageduslikku voolu vahemikus u 2-400kHz. Seda on võimalik mõõta kahel moel: 1) elektrijuhtmetes liikuva vooluna ja 2) töökeskkonnad elektromagnetväljana. Tervise huvides tuleks huvi tunda eelkõige viimase vastu, sest kui inimese keha satub elektromagnetvälja, hakkab see, sõltuvalt väljatugevusest, mõjutama ka organismi. Puhta, sinusoidse elektri rikuvad ära tüüpiliselt need seadmed, mis sisaldavad kesksagedustel toimivaid komponente, näiteks impulsstoiteadaptereid. Peaaegu kõik kaasaegsed seadmed, sh energiatõhusad seadmed, saavad toite sellistelt sisseehitatud või välistelt adapteritelt. Kesksageduslikud adapterid tekitavad hoone elektrisüsteemi (juhtmestikku) kesksageduslikku müra ning harmoonikume. Sellega ongi loodud saastelekter. Vooluvõrgusagedus (50Hz) on kandjasignaaliks ning kõrgsageduslik võnge “rändab” kaasa selle sees.Samas ei ole kõik sellise koostisega seadmed ilmtingimata hälvetega elektri tootjateks. Kasutades kvaliteetseid komponente ning lisades EMI-filtreid (ing.k. electromagnetic interference) on võimalik moonutatud signaal minimeerida.Saastelektri allikateks võib pidada kõiki elektriseadmeid, kus vooluvõrgu 230V muundatakse madalamaks pingeks (näiteks 12V madalvoolusüsteemides ja lauaarvuti toiteplokkides, 19V sülearvuti toiteplokkides jne). Samuti võib nimekirja lülitada televiisori (eriti plasmateler), induktsioonelektripliidid, lähedalasuvad tuuleturbiinid, säästupirnid, päevavalguslambid, arvutimonitorid ja kehvasti hooldatud elektriliinid. Saastelektri teema on aktuaalseks tõstnud Euroopa Liidu poliitika hõõglampide keelustamise osas, mis on säästupirnid muutnud üheks enamlevinud valgustustehnoloogiaks. Viimased on aga samuti ühed suuremad saastelektri allikad, mida ei uurita mitte üksnes inimese tervisemõjude osas, vaid ka elektrivõrgu toimivuse osas. Nii nagu kõik teised voolualaldid, tekitab ka säästupirn vooluvõrku kesksageduslikke häireid (ehk saastelektrit), mis läbi elektrijuhtmete võib levida üle terve majapidamise. Sellisel juhul, kui elektriseadmetes puuduvad vastavad häirefiltrid, kumab terve elektrijuhtmestik ja kasutuses olevad elektriseadmed seda saastelektrit edasi, kiirgab seda töökeskkonda. Selle teema kohta lugege rohkem tarmo.koppel.ee . Veel lugemist Tarmo koppeli lehelt: Kuidas vähendada elektromagnetvälju kodu- ja töökeskkonnas?
Juhtmeta interneti asemel eelistada juhtmega võrguühendust
WIFI-ruuteril saab WLANi välja lülida ning ühendada arvuti võrku juhtmet pidi (LAN-kaabliga). Samuti sülearvutil saab WLANi režiimi välja lülida. 3G-internetipulk aga on justkui pidevalt toimiv mobiiltelefon. WIFI-antenn arvutil on üks suuremaid elektromagnetvälja tekitajaid tänapäeval, sest internetti kasutatakse tundide viisi. Samuti ei pruugi piisav olla sellest, kui sina loobud WIFI kasutamisest, sest teisel pool seina olev naabri WIFI-ruuter kiirgab edasi.
Sülearvuti kokkupuude kehaosadega minimaalseks
Sülearvuti on laua peal, mitte süles, kus see on lähedal suguorganitele. Sülearvuti on kooslus erinevate sageduste ja tugevustega elektromagnetväljadest. Parem on ka kasutada sülearvuti juures välist USB-porti ühendatavat klaviatuuri – sel moel ei ole kiirgusallikas pidevalt käte all. Väline klaviatuur on elektromagnetväljade mõistes seega palju ohutum.
Juhtmega tehnoloogia eelistamine juhtmeta tehnoloogiale
Seadmed saavad juhtmeta toimida peamiselt tänu raadiosidele, mis nende vahel toimib. Näiteks arvuti klaviatuur, hiir, DECT-telefon jms. Raadioside tekitab ka elektromagnetvälja. Mõned juhtmeta seadmed aga kasutavad infrapunalinki, mis ei ohtlik (näiteks kaugjuhtimispult).
Mobiiltelefonile eelistan tavatelefoni
Tavatelefon (juhtmega) ei tekita selliseid elektromagnetvälju nagu mobiiltelefon. Seepärast võib sellega ka pikemalt lobiseda.
Mobiiltelefon kehast eemal
Kasutan bluetooth-handsfreed või telefoni sissehitatud käed-vaba-funktsiooni. Juhtmega tavaline hands-free ei sobi, sest selle juhe võib toimida antennina, suurendades säritust veelgi. Nutifoni kasutada internetis surfamiseks minimaalselt. Mida rohkem on telefon kehale lähemal, seda tugevam säritus. Mobiiltelefoni ei kanna taskus, vaid kotis vm kohas, millel pole pikemaajalist kokkupuudet kehaga. Mobiiltelefon (ooterežiimis) on vähemalt 1m kaugusel minust. Arvestatada tasub, et ka Bluetooth-handsfree kiirgab raadiosagedusi, kuid nende võimsus on u 20 korda väiksem kui mobiiltelefonil.
Mobiiltelefoniga kõned lühikeseks
Hoian mobiiltelefoniga kõned lühikesed (hea, kui alla 3min) ja ei jää lobisema. Väldin asjatuid kõnesid.
Mobiiltelefonis valin, kas kasutan 3G võrku või GSM-võrku
Madalama raadiosagedusega elektromagnetväljad arvatakse keha suhtes olevat leebemad kui kõrgsageduslikud. GSM-võrk on sagedusel ~900MHz, 3G-võrk töötab sagedusel ~1800MHz. Kõige “efektiivsem” termoefekt kehas leiab aset sagedusel 2400MHz, seetõttu valiti see sagedus ka mikrolaineahjude töösageduseks. Küll aga on GSM-sagedusel töötava telefoni saatja võimsus palju tugevam 3G omast, seega saab GSM-telefoniga rääkides suurema doosi kui 3G-telefoniga. Uurimustest võib siiski järeldada suuremat terviseriski 3G-sagedusel töötavatest mobiiltelefonidest, kui GSM-sagedustel.
Eelistada varjestatud korpusega elektriseadmeid
Elektriseadmed, mis on metallkorpusega ja see korpus on korrektselt ühendatud topeltmaandusega (standardne europistik), kiirgavad vähem elektromagnetvälju kui näiteks plastkorpusega seamded. Näiteks tavalise pikendusjuhtme asemel kasurada spetsiaalset varjestatud korpusega pikendusjuhet.
Vähekasutatav tehnika vooluvõrgust välja
Kaasaegsed seadmed toimivad enamasti läbi adapteri, mis tekitab EMV. Adapter võib olla seadme korpuses või sellest väljas. Soovitav on üle kontrollida kõik adapterid (toiteplokid), sest vananenud või rikkis adapterid võivad tekitada märkimisväärse elektromagnetvälja. Hoiduda tasub odavatest, mittekvaliteetsetest (tihti hiina päritolu) adapteritest, sest nende koostel on kokku hoitud EMI-filtrite pealt.
Adapteriga laualambi asemel kasutada traditsioonilist laualampi
Traditsioonilise laualambi all on siinjuures mõeldud mudelit, mis töötab 230V pingega, on lihtsa ON/OFF lülitiga ning ei oma pingemuundurit (adapterit). Sama printsiipi võib rakendada ka põranda- ja seinalampidele. Aga laualamp on enamasti inimesele lähemal, seega ka tekitatud elektromagnetvälja mõju suurem. Kõiksugu reguleeritava valgustugevusega lülitid, puutetundlikud lülitid, madalvoolu (näiteks 12V) pirnid eeldavad pingemuundurit, mis tekitab liigse elektromagnetvälja.
Majapidamisse vähem adaptereid
Elektriseadmete toiteadapterid (need karbid, mis alaldavad vooluvõrgu 230V pinge madalamaks alalisvooluks n 12V) tekitavad kesksageduslikku elektromagnetvälja. Odavamate impulssadapterite puhul on see väli päris kaugeleulatuv ning levib mööda elektrijuhtmestikku tervesse majapidamisse. Tasub teada, et saastelektrit tekitavad adapterid võivad sisse ehitatud olla ka kodutehnika korpusesse (n DVD-mängija). Seega on mõistlik lahendus eemaldada vooluvõrgust kõik pistikud, millised pole kasutusel (n DVD-mängija võib pistikupessa ühendada vaid siis, kui sealt midagi vaatad).
Magamistubades öösel tehnika vooluvõrgust välja
Kõige mõjutatavam on inimene elektromagnetväljade poolt magades. Ooterežiimis (stand-by) seade toodab ka EMVd. Palju vähem toodab EMVd seade, mis on välja lülitatud (OFF). Üldse ei tooda aga EMVd seade, kui selle juhe on eemaldatud voolupistikust. Soovitatav on voodi lähetusest eemaldada näiteks äratuskellad, mis saavad toite vooluvõrgust.
Väikelaste vooditele suurem tähelepanu
Mida noorem laps, seda suuremat mõju omab keskkond tema organismi kujunemisele. Tugev elektromagnetväli võib põhjustada hälbeid organismi arengus. Tähelepanu osutada, et väikelapse voodi ei oleks vastu seina, milles on samas kohas elektrikaabel, eriti kui sel kaablil on suurem koormus taga. Samuti vt, et teispool seina poleks tugevat elektromagnetvälja tekitavaid seadmeid. Arvestada tasub ka kõikide teiste soovitustega, mis siin lehel toodud.
Kineskoobiga kuvari ja televiisori asendamine LCD-ga
Kui kineskoop töötab, hea oleks 2m ulatuses selle taha luua vaba tsoon. See EMV läheb ka läbi seina. Kineskoop kiirgab EMV ka ettepoole. LCD-teler (samuti LED-teler) toodab märkimisväärselt vähem elektromagnetvälju kui kineskoopteler. Vältida tasub plasmatelerit, mis toodab elektromagnetvälju veelgi enam kui kineskoopteler.
Mikrolaineahju kasutamine minimaalseks
Juhul, kui pead seda kasutama, viibi vähemalt 2m kaugusel sellest või veel parem, lahku sellest ruumist (tööreziimil). Isegi täiesti töökorras mikrolaineahi võib tekitada tugeva elektromagnetvälja; “lekkivad” mikrolaineahjud on aga veel ohtlikumad. Mõnede uurijate arvates pole olemas sellist mikrolaineahju, mis ei lekiks mikrolaineid. Ka kaasaegsete induktsioonpliitide kuumutusplaadid tekitavad märkimisväärse elektromagnetvälja, mis on detekteeritavad ka korrus kõrgemal.
Säästupirnid minema
Säästupirn sisaldab odavat voolualadit, mis tekitab kesksagedusliku elektromagnetvälja. Soovitatav neid mitte kasutada ruumides, kus pikemajaliselt viibitakse. Kõige suurem on mõju neil säästupirnidel, mis kehale (eriti ajule) lähemal, näiteks laualamp. Samas tuleb tõdeda, et koridorides, tehnilistes ruumides ja õuevalgustites on nende kasutamine energiasäästu eesmärgil põhjendatud.
Jälgida, mis pidi pistiku võrgupessasse torkad
Lihtsa elektriskeemiga seadme, näiteks laualambi puhul (ooterežiimis) võib elektrivälja vähendada mitu korda, kui torgata selle pistik pesasse õiget pidi – nii, et lüliti asub faasijuhtme peal, mitte faasinullijuhtme peal. Viimasel juhul, isegi kui seade pole sisse lülitud, läbib elektrivool seadet sellegipoolest ning kogu see ahel on pinge all, omakorda olles elektriväljale antenniks. Selle printsiibi turvaliseks järgimiseks on vaja kontaktivaba faasiindikaatorit (u 8€), mis näitab, kas elektrijuhtmel on pinge peal või mitte.
Korrasta lahtised elektrijuhtmed
Mida vähem juhtmeid põrandal ja mujal seda parem (eriti kui juhtmel koormus taga). Mida laiema pindala elektrijuhtmed haaravad, seda laiem mõju ka nende poolt tekitataval elektri- ja magnetväljal.
Tekita vahemaad enda ja elektrijuhtmete ja -sedmete vahele Säti võimalikult eemale elektrijuhtmetest oma töökoht, puhkekoht(diivan), magamiskoht jm kohad, kus viibid pikemalt. Kuigi iga elektrijuhtme ja -seadme poolt tekitatav magnetvälja tugevus sõltub tarbimise koormusest, siis enamus juhtudel võib rahule jääda kui vahemaa on 2m. Tähelepanu tasub osutada, et juhtmed oleks kehast võimalikult eemal: juhtmed seinas ja juhtmed põrandal. Maja ehitamisel/renoveerimisel saab valida, et elektrijuhtmeid mitte tuua ülalmainitud kohtadele (kindlasti tasub vältida juhtmeid voodipeatsipoolses seinas).
Töölauale vähese ekspositsiooniga koht Vali töölauale selline koht (võimaluse korral ka tuba), kus elektromagnetväljade kiirgus on nõrgeim. See soovitus kehtib nii madalsageduslike (vooluvõrk) kui ka kõrgsageduslike (WIFI) elektromagnetväljade intensiivsuse kohta. Eriti kõrgsageduslike EMVde puhul võib isegi poole meetri võrra töökoha nihutamine vähendada EMV ekspositsiooni sadu kordi, juhul kui see sattus olema varem nn kuumas kohas, kus kõrgsageduslikud lained peegeldustest koondusid.
Lihtne elektromagnetdetektor on abiks
et leida kodus need elektromagnetiliselt “kuumad kohad”, mille suhtes saab siis midagi ette võtta. Tihtipeale võid oma territooriumil kõik elektrosaaste allikad eemaldada, aga kui naaber kasutab sellist tehnoloogiat, võib see mõjutada ka sind. Sellist odavat, taskuraadiosuurust seadet kasutavad isiklikuks tarbeks näiteks ka Keskkonnatervise Instituudi töötajad. Instituudis müügil (24EURi).
Ehituslikud ja elektrotehnilised abinõud
Demand-switch
Tavaline automaatkaitse vahetatakse elektrikilbis välja sellise automaatkaitsme vastu, mis laseb voolu juhtmetesse vaid siis, kui seal tarbimine (elektriseade) taha lülitatakse. Kui tarbimist taga ei ole, siis laseb selline kaitse juhtmesse vaid nõrga voolu, et aru saada, kui seade taha lülitatakse ning voolu läheb vaja. Demand-switch’i eelis on see, et sel ajal, kui elektritarbimist ei ole, puudub ka elektrijuhtmetes vool ning seega ka elektriväli. See lahendus on viimastel aastatel Euroopas populaarsust kogunud.
Magnetlüliti
Alternatiiv eeltoodud lahendusele, on paigaldada tuppa (n magamistuba) magnetlüliti, millega saab elektrikilbist sinna tuppa tuleva voolu välja lülitada. Ka selle lahenduse eelis on sama eelmisega – kui elektrijuhtmetes voolu pole, puudub ka elektriväli. Ka see lahendus on viimastel aastatel Euroopas populaarsust kogunud.
Häirefiltrite installeerimine
Mitmed kodu-, kontori- ja tööstusseadmed moonutavad vooluvõrgu elektrit, piikides selle külge kõrgsageduslikku müra. Need häired elektrijuhtmestikus saab teatud määral kinni filtreerida, kasutades spetsiaalseid filtreid.
Varjestatud elektrijuhtmed
Et vähendada elektrivälju, aitab oluliselt kui maja ehitamisel või remondil elektrisüsteemi tehes kasutada varjestatud elektrijuhtmeid. Siia alla kuulub ka varjestatud juhtmega pikendusjuhtmete kasutamine. NB varjestus tuleb ka maandada, muidu on sellest vähe kasu. Varjestatud elektrijuhe aitab elektrivälja isoleerimisel, kuid magnetväli tuleb takistamatult läbi. Samas, magnetväli kiirgub elektrijuhtmest vaid siis kui tarbimiskoormus on juhtmel taga.
Kolmesooneline elektrikaabel
Veel üheksakümemndatel ehitati majade elektrijuhtmestik kahesooneline elektrikaabliga. Kolmesooneline kaabel (kolmas soon topeltmaandus) on aga vajalik, et maandada elektriseadmete korpused. Sellest maandusjuhtmest on palju abi ka elektromagnetväljade varjestamisel ja maandamisel. Kaasaegsed majad on kolmesoonelise kaabliga.
Elektri-põrandaküttele eelistada muud kütteliiki
Elektrisoojenduskaabel põranda sees kiirgab elektromagnetvälja.
Suuremate metallpindade maandamine
Maandatakse nii ehituskonstruktsioonid kui suuremad metallpinnad sisemööblil. Kõik maandamata metallosad koguvad endasse uitvoole, tekitavad elektrostaatilise laengu ja/või resoneerivad edasi eemal paiknevadi EMV-allikaid. Sealhulgas metallvoodid jm metalsete pindadega mööbel, mõned elektrotundlikud inimesed maandavad isegi vedrumadratside vedrud
Timmeriga valgustitest hoidumine
Reguleeritava valgustugevusega lüliti (timmer) tekitabliigse elektromagnetvälja, mis kiirgub edasi ka elektrijuhtmetelt ja lambilt. Selline elektromagnetväli puudu tavalistel SEES/VÄLJAS lülititel.
Madalvooluvalgustitest hoidumine
Madalvooluvalgustid (12V) toimivad läbi adapteri. Enamus selliseid adaptereid tekitavad liigse elektromagnetvälja, mis kiirgab mitte ainult valgustist vaid ka elektrijuhtmetest.
Seinte ekraneerimine
Juhul kui teistpoolt seina kiirgava elektromagnetvälja allikat pole võimalik likvideerida, jääb üle tarvitusele võtta kaitseabinõud: ekraneerivate ja/või absorbeerivate materjalide kasutamine. Ekraan tuleb ka maandada. Selliselt võib kiirgusvälja märkimisväärselt alandada. Sellel abinõul on aga ka varjukülg – ruumist võib saada Faraday lõks, mis muudab selle hoopis elanikele veel kahjulikumaks.
Ekraneerivate kardinate kasutamine
Kui akendest tuleb läbi märkimisväärselt kõrgsageduslikku EMVd (WIFI, mobiilside, radar jms), siis spetsiaalsed metalsed kangad võivad selle kiirguse kinni pidada.
Elektrikilp inimestest võimalikult kaugele
Kui hoone on ehitamisel või väljavahetamisel on elektrisüsteem, siis on otstarbekas asetada korteri ja/või hoone elektrikilp võimalikult kaugele nendest kohtadest, kus inimesed pikemalt viibivad. Sama põhimõtet rakendada ka kohtade valikul, kust elektrikaablid tubadesse tõmmatakse. Jälgida, et need ei jääks laste õppimiskoha või töölaua vahetusse lähedusse. Kõige enam vältida magamiskohtade lähedust. Kogu tarbitav vool käib läbi elektrikilbi, sellega kaasneb ka sama tugev elektromagnetväli.
Metallkonstruktsioonid betoonis
Maja ehitamisel tasub tähelepanu pöörata, et betooni valatav metallarmatuur nii vundamendis, seintes kui lagedes oleks korralikult (keevitusega) maandatud. Samuti muud metallkonstruktsioonid.